{"version":"1.0","provider_name":"Phoenix Whistleblowing Software","provider_url":"https:\/\/www.phoenix-whistleblowing.com\/et\/","author_name":"Rian Iskandar","author_url":"https:\/\/www.phoenix-whistleblowing.com\/et\/author\/rianiskandar\/","title":"Mis on ELi rikkumisest teatamise direktiiv?","type":"rich","width":600,"height":338,"html":"<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"mZUITys5aF\"><a href=\"https:\/\/www.phoenix-whistleblowing.com\/et\/faq\/what-is-the-eu-whistleblowing-directive\/\">Mis on ELi rikkumisest teatamise direktiiv?<\/a><\/blockquote><iframe sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" src=\"https:\/\/www.phoenix-whistleblowing.com\/et\/faq\/what-is-the-eu-whistleblowing-directive\/embed\/#?secret=mZUITys5aF\" width=\"600\" height=\"338\" title=\"&#8220;Mis on ELi rikkumisest teatamise direktiiv?&#8221; &#8212; Phoenix Whistleblowing Software\" data-secret=\"mZUITys5aF\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\" class=\"wp-embedded-content\"><\/iframe><script>\n\/*! This file is auto-generated *\/\n!function(d,l){\"use strict\";l.querySelector&&d.addEventListener&&\"undefined\"!=typeof URL&&(d.wp=d.wp||{},d.wp.receiveEmbedMessage||(d.wp.receiveEmbedMessage=function(e){var t=e.data;if((t||t.secret||t.message||t.value)&&!\/[^a-zA-Z0-9]\/.test(t.secret)){for(var s,r,n,a=l.querySelectorAll('iframe[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),o=l.querySelectorAll('blockquote[data-secret=\"'+t.secret+'\"]'),c=new RegExp(\"^https?:$\",\"i\"),i=0;i<o.length;i++)o[i].style.display=\"none\";for(i=0;i<a.length;i++)s=a[i],e.source===s.contentWindow&&(s.removeAttribute(\"style\"),\"height\"===t.message?(1e3<(r=parseInt(t.value,10))?r=1e3:~~r<200&&(r=200),s.height=r):\"link\"===t.message&&(r=new URL(s.getAttribute(\"src\")),n=new URL(t.value),c.test(n.protocol))&&n.host===r.host&&l.activeElement===s&&(d.top.location.href=t.value))}},d.addEventListener(\"message\",d.wp.receiveEmbedMessage,!1),l.addEventListener(\"DOMContentLoaded\",function(){for(var e,t,s=l.querySelectorAll(\"iframe.wp-embedded-content\"),r=0;r<s.length;r++)(t=(e=s[r]).getAttribute(\"data-secret\"))||(t=Math.random().toString(36).substring(2,12),e.src+=\"#?secret=\"+t,e.setAttribute(\"data-secret\",t)),e.contentWindow.postMessage({message:\"ready\",secret:t},\"*\")},!1)))}(window,document);\n\/\/# sourceURL=https:\/\/www.phoenix-whistleblowing.com\/wp-includes\/js\/wp-embed.min.js\n<\/script>\n","description":"[vc_row][vc_column][vc_column_text] ELi rikkumisest teatamise direktiiv, ametlikult tuntud kui direktiiv (EL) 2019\/1937, on Euroopa Liidu poolt vastu v\u00f5etud seadusandlik meede, et t\u00f5hustada rikkumisest teatajate kaitset k\u00f5igis liikmesriikides. Direktiiv kehtestab miinimumstandardid nende isikute kaitseks, kes teatavad ELi \u00f5iguse rikkumistest erinevates sektorites, sealhulgas riigihangetes, finantsteenustes, tooteohutuses, keskkonnakaitses ja rahvatervises. Selles n\u00f5utakse, et liikmesriigid kehtestaksid laiaulatuslikud rikkumisest teatamise mehhanismid [&hellip;]"}